Loeng 5 : "Konfliktid, kaebused ja probleemid ning nende lahendamine."

Konflikt (ladina keelest conflictus) on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge.
Konfliktid on loomulik osa meie igapäevasest suhtlemisest.
Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist.



Konflikt - on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad – seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head või halba, vaid kui paratamatut.  Konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks.


Mis põhjustel konflikt tekib?

Erinevast informeeritusest
Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest
Erinevatest eesmärkidest
Erinev kasvatus, raske lapsepõlv
Erinevad poliitilised ja usulised vaated
Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid
Kokkuleppeni mitte jõudmine


Konfliktide liigid on eristatavad üsna mitmel alusel:

*horisontaalsed konfliktid (sama tasandi vastuolud) vs vertikaalsed;
 *avalikud konfliktid (varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked) vs varjatud konfliktid (kõrvalseisjate ja vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasüümiskatsed ja salasepitsused);
*diaadilised, s o kaht isikut puudutavad lahkhelid;
* rühmasisesed, s o väikerühma piires kujunenud konfliktikolded;
* rühmadevahelised, s o kahe või enama allüksuse vahelised tülid;
* episoodilised, s o aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted;
* objektiivsed vs subjektiivsed
* destruktiivsed (suhetele selgelt kahju tegevad tülid) vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng)



Konflikt võib olla:
Seesmine - organismi vm. süsteemi erinevate vajaduste või taotluste vaheline vastuolu.
Väline - kahe indiviidi või indiviidide rühma taotluste või soovide vastuolu


Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head või halba, vaid kui paratamatut. Siit ka 2 olulist järeldust:
  • paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks;
  • konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks.

Konflikt/koolivägivald ja selle vale lahendus.

Lisaks lugemist - http://tnk.tartu.ee/0konfliktist.html 

No comments:

Post a Comment